Krista õpipäevik

Allpool täiskasvanud õppija profiil:

1. Saavutusvajadus/auahnus/võistlusvaim
2. Vajalikud mitmekülgsed õpimeetodid/mitmekesisus/õppijate õpistiilidega arvestamine
3. Enesekindluse puudumine/hirm olla jälle õpilase rollis

Minu sisetunne ütleb, et sama kehtib üldjoontes ka tavakoolis õppijate kohta ning selles suhtes ma erilist vahet küll ei näe. Ka tavakoolis on õpilase probleemiks sisemine ebakindlus ning hirm läbikukkumise ees. Samuti on võistlusvaim omane teatud tüüpi õppijatele rohkem kui teistele. On neid kel pole nö 'sabas sörkimise' vastu vähimatki vastumeelt ja neid kes iga hinnaga teistest paremad püüavad olla. Nagu elus ikka!

Ka õpistiilide osas on ju alati räägitud lapsekesksest haridusest, mis arvestab tema isikupära ning eesmärke. Ehk räägitakse sellest nüüd seoses täiskasvanu õppimise populariseerimisega lihtsalt rohkem, aga minu meelest on õpistiilide teema ka lastega seoses üleval olnud. Võib-olla ei ole õpetajad neid erinevaid õpistiile koolides lihtsalt kas laiskusest või mugavusest piisavalt arvestanud, aga peaksid. Ning kui ongi siis ehk on asi ka sellest, et pole piisavalt teatud tüüpi õpetajaid, kes suudaksid infot edastada viisil, mis oleks ka sellistele lastele huvitav ning vajalik, kes muidu kõrvale jäävad.

Minule, kui 15 aastat hariduse valdkonnas liikunud inimesele jääb mulje, et neist ülaltoodud faktidest üksi ei piisa selgitamaks, miks täiskasvanu õppimist peaks lapse õppimisest täiesti teisiti käsitlema. Kuidagi lahjaks jäävad need argumendid, AGA OTSIME EDASI!

Olgu siinkohal toodud ka mõned definitsioonid sellest, mis on õppimine.
ÕS
.õppimine <12: -mise>. ▪ Edasi+, ise+, juurde+, järele+, kätte+, pähe+, selgeks+, tundma+, välja+, ümber+õppimine.
Merriam-Webster