No 2

Posted: Sunday, 11 April 2010 by Krista in
0

Allpool täiskasvanud õppija profiil:

1. Saavutusvajadus/auahnus/võistlusvaim
2. Vajalikud mitmekülgsed õpimeetodid/mitmekesisus/õppijate õpistiilidega arvestamine
3. Enesekindluse puudumine/hirm olla jälle õpilase rollis


Ross-Gordon, J.M., Adult Learners in the Classroom, 2007    

Minu sisetunne ütleb, et sama kehtib üldjoontes ka tavakoolis õppijate kohta ning selles suhtes ma erilist vahet küll ei näe. Ka tavakoolis on õpilase probleemiks sisemine ebakindlus ning hirm läbikukkumise ees. Samuti on võistlusvaim omane teatud tüüpi õppijatele rohkem kui teistele. On neid kel pole nö 'sabas sörkimise' vastu vähimatki vastumeelt ja neid kes iga hinnaga teistest paremad püüavad olla. Nagu elus ikka!

Ka õpistiilide osas on ju alati räägitud lapsekesksest haridusest, mis arvestab tema isikupära ning eesmärke. Ehk räägitakse sellest nüüd seoses täiskasvanu õppimise populariseerimisega lihtsalt rohkem, aga minu meelest on õpistiilide teema ka lastega seoses üleval olnud. Võib-olla ei ole õpetajad neid erinevaid õpistiile koolides lihtsalt kas laiskusest või mugavusest piisavalt arvestanud, aga peaksid. Ning kui ongi siis ehk on asi ka sellest, et pole piisavalt teatud tüüpi õpetajaid, kes suudaksid infot edastada viisil, mis oleks ka sellistele lastele huvitav ning vajalik, kes muidu kõrvale jäävad.

Minule, kui 15 aastat hariduse valdkonnas liikunud inimesele jääb mulje, et neist ülaltoodud faktidest üksi ei piisa selgitamaks, miks täiskasvanu õppimist peaks lapse õppimisest täiesti teisiti käsitlema. Kuidagi lahjaks jäävad need argumendid, AGA OTSIME EDASI!

Olgu siinkohal toodud ka mõned definitsioonid sellest, mis on õppimine.
ÕS
.õppimine <12: -mise>. ▪ Edasi+, ise+, juurde+, järele+, kätte+, pähe+, selgeks+, tundma+, välja+, ümber+õppimine.
Merriam-Webster
Main Entry: learning
Function: noun
Date: before 12th century
1 : the act or experience of one that learns
2 : knowledge or skill acquired by instruction or study
3 : modification of a behavioral tendency by experience (as exposure to conditioning)
Britannica
Põhimõtteliselt võib täiskasvanu õppimist vaadelda, kui miskit mis toimub iseseisvalt vabast tahtest kogu tema eluea vältel, kas mingite abivahendite kaudu või ilma nendeta n raamatukogud, internett, meedia jne. Seminarid, õpitoad, klubid, ühingud jne.


No 1

Posted: Wednesday, 7 April 2010 by Krista in
0

Küsimus: Mis on õppimine?

Vastus: Gibbonsi kolmemõõtmeline mudel (1990)

Esimene mõõde käsitleb kolme liiki õppimist, milles õppijad peavad olema efektiivsed.

1. Loomulik õppimine - spontaanne, lävides keskkonnaga
2. Formaalne õppimine
3. Isiklik õppimine - teadlik/tahtlik õppetegevus

Teine mõõde selgitab õppimise kolme aspekti.

1. Mõistus/arusaamine - metakognitsioon, kognitiivsed strateegiad, mõttetegevus
2. Emotsioon - selgus tunnetes, intuitsiooni usaldamine, enesekindlus
3. Tegevus/toiming - probleemidega tegelemine ja nende lahendamine, initsiatiivi näitamine, otsustusvõime

Kolmas mõõde käsitleb õppimise valdkondi, milles täiskasvanu peab olema efektiivne.

1. Tehniline - oskus rakendada õpitut tööalaselt ja isiklikus elus
2. Sotsiaalne - oskus olla vajalik vastastikuse kasu saamiseks
3. Arenguline - oskus ennast arendada kui isiksust ja õppijat

Õppija jaoks on oluline aru saada sellest, mida õppimine endast ette kujutab ning kasvatada endas positiivset suhtumist sellesse. Vajalikud on elementaarsed lugemis ja kirjutamisoskused. Samuti peavad nad mõistma nii oma tugevaid kui nõrku külgi õppijana. Lõpuks peaks nad olema võimelised osalema kolme liiki õppeprotsessis: ennastjuhitavas, koostöövormis toimuvas, institutsioonaalses (Smith 1982).